viimastel aastakümnetel või koguni 20. sajandil. (Noorkõiv, E) D. H. Calder Ameerikast pani hapnikuvaeses ja külmas ruumis mulda kolmekümne kõrgema taimeliigi seemned. Terve rida neist hakkaa kasvama sellises keskkonnas, kus oli ainult 2% hapnikku, kuid 98% argooni. Sellises keskkonnas said mõned taimed vastupidavuse ultraviolettkiirgusele. ( Ü.-I Veltman ,,Marss" 1968: 59) Nõukogude Liidu Teaduste Akadeemia Mikrobioloogia Instituudis ehitati katsekamber, kus prooviti imiteerida Marsi atmosfääri. Õhurõhk oli seal sada korda hõredam Maa omast. Temperatuur oli -60°C ja +30°C vahel. Kambrisse suunati ka veel ultravioletset kiirgust. Katsekambris oli järgnev gaaside segu: 99,5% lämmastikku, 0,25% argooni ja 0,25% süsihappegaasi. Kõige paremini kannatasid kunstlikke Marsi-pealseid tingimusi osad seeneliigid. ( Ü.-I Veltman ,,Marss" 1968: 59) On teadlasi, kes kinnitavad, et Marsil pole kunagi leidunud vett rohkem kui seda on praegu.
Täiuslikumad seadmed võimaldavad mõõta proovi horisontaaldeformatsiooni, mahu muutust, poorivee survet proovi keskel ja muuta automaatselt vastavalt kavandatud programmile horisontaal- ja vertikaalsurvet. Kolmtelgse surve seadme skeem 1) Katsekeha, 2) Kummikelme, 3) Silinder, 4) Vedelikuga täidetud katsekamber, 5) Pumbatoru, 6) Kraan, 7) Manomeeter, 8) Kolb, 9) Gradueeritud klaastoru katsekeha mahu mõõtmiseks, 10) Veetase, 11) Vee väljalaske kraan Stabilomeeter Kolmtelgsel survel on teada vertikaalpinged (1) ja horisontaalpinged ( 2 = 3 ). Kuna need pinged on vastavalt maksimaalsed ja minimaalsed, siis on nad peapinged. Proovikeha purunemine toimub mingit kaldpinda mööda.
annaabi.ee 
