Rakendusmehaanika
7), kus näiteks pöörlevat teimikut koormatakse
paindekoormusega. Nii tekib pöörlev paine ja sellest muutlik-korduvad pinged (Sele 2.8;
teimik kinnitatakse masinasse ühest või mõlemast otsast). Koormata võib ka tõmbe-
survekoormusega või korduva väändekoormusega.
katsekeha
Sele 2.7. Väsimuskatsemasin.
Väsimuspiiri eksperimentaalseks leidmiseks on vaja 8 ... 12 ühesugust siledat või
kontsentraatoritega (sooned, astmed, keermed jms) katsekaha. Esimest katsekeha
koormatakse vahelduva pingega ligikaudu 0,8Rm (Rm – tugevuspiir) ja määratakse
pingetsüklide arv kuni katsekeha purunemiseni. Järgmised koormused valitakse nii, et
pinged 6 ... 8 katsekeha kasutamise juures väheneksid ligikaudu ühesuguste vahemike
järel. Saadud tulemuste alusel ehitatakse väsimuskõver (Sele 2.10). Väsimuskõveraga
sarnane kahjustuskõver iseloomustab maksimaalset pinget, mille mõjudes antud tsüklite
arvu juures vigastust (pragu) veel ei teki.