Kohtla-Järve
elamupiirkonna (Ahtme linnaosas) planeering on vaba. Puhkevõimalusi pakuvad pargid
(Keskallee, Kohtla-Järve linna park jt).
Kohtla-Järve on tekkinud endise Kohtla ja Järve mõisa maadele koos esimese, 1922–24
ehitatud õlivabrikuga. Esimese maailmasõjani kasutati praeguse Kohtla-Järve territooriumi
(mitme mõisa maad) põllumajanduslikul otstarbel. Linna tekkimisele lõi eeldused
põlevkivitööstus: 1916–17 tegutses katsekaevandus, 1922 asutati AS Riiklik Põlevkivitööstus.
Pärast Teist maailmasõda kujunes Kohtla-Järve maailma suurimaks põlevkivi kaevandamise
ja töötlemise (põlevkivikeemia) keskuseks. 1925 oli seal rohkem kui 1000 elanikku. Kui
1930. aastate keskpaiku ehitati uusi õli-, bituumeni- ja tsemendivabrikuid, sugenes muidki
elamukogumeid (Käva, Pavandu, Vaheküla jt); 1940 elas Kohtla-Järvel rohkem kui 5000
inimest. 13. VIII 1941 – 19
annaabi.ee 
