mitut moodi. (Timotheus H., 1999, Praktiline keemia) 4 2. Diislikütused. Diislikütused, mida samuti kasutatakse mootorite tööle panemiseks, koosnevad umbes sama tüüpi süsivesinikest nagu bensiinid: põhikomponendiks on alkaanid ja tsükloalkaanid, natuke on ka areene ja alkeene. Tähtsaim diislikütust iseloomustav suurus on tsetaaniarv, mida määratakse muudetava tööreziimiga katsediiselmootoris. Diislikütus süttib diiselmootoris iseenesest. Ta pritsitakse mootorisse, kus ta kuumeneb suure rõhu all mitmesaja kraadini. Tsetaaniarv iseloomustab nii diislikütuse isesüttimist kui ka ühtlast põlemist. Diislikütuste puhul uuritakse ka seda, kui viskoossed need on. Diislikütuste puhul on oluline ka hangumistemperatuur, sest erinevalt bensiinidest, võivad mõned diislikütused ka -15..-20 C juures hanguda ja võtta sültja kuju. (Timotheus H., 1999, Praktiline keemia) 3
stabiilsus, 90% kuni145 aurumise täielikus, 97,5% kuni 180 põlemise täielikus fraktsiooniline koostis. Joodiarv 2g/100g bensiini kohta. Areenide sisaldus 42%, 35% (EURO4), benseeni sisaldus alla 1%, S sisaldus alla 150ppm, alla 30ppm(EURO4).Antioksüdant(BHT) kuni 0,03%, detergentid 0,01-0,02%. Tihedus 0,71-0,77 kg/l. Diisli põhikomponendiks on alkaanid ja tsükloalkaanid, natuke areene ja alkeene. Tähtsam isel suurus tsetaaniarv, määratakse muudetava tööreziimiga katsediiselmootoris. Diiselkütus süttib diiselmootoris iseenesest, sest pritsitakse mootorisse, kus kuumeneb suure rõhu all mitmesaja kraadini. Tsetaaniarv isel diislikütuse isesüttimist kui ka ühtlast põlemist. Etalonid on 1-metüülnaftaleen, millel 0 ja heksadekaan ehk tsetaan, millel 100. Valmistatakse ka segust etalonkütused. Kõige paremad on keskmise väärtusega, 40...50. Madalama puhul ei sütti kiiresti ja kõige puhul liiga kiiresti, nii et ei jõua õhuga seguneda. Bensiinidega ei juhtu
annaabi.ee 
