Rohumaad kui kohaliku söödatootmise põhilüli
80%. I niite nõiahamba esinemisprotsendi ja I niite TP% vahel oli
positiivne seos (r=0,93, P<0,05), nõiahamba esinemisprotsendi
kasvuga TP tõusis ning NDF ja ADF väärtused langesid (NDF
r=0,90 ja ADF r=0,64, P<0,05).
Nõiahamba puhaskülvi kuivaine saak oli 2005. aastal 7,3,
2006. aastal 4,6 ja 2007.aastal 9,9 t ha-1, mis segusse võetud
kõrreliste mõjul suurenes 2005. ja 2007. aasta 11 tonnini ehk 21-
46 % võrra. Kõikidel katseaastatel saadi suurim enamsaak
nõiahamba kasvatamisel segus timutiga.
Toiteväärtuse hindamisest selgus, et kõige suuremad
keemilise koostise muutused olid segukülvides kõrreliste mõjul I
niites. 2006.2007. aasta keskmisena oli segukülvide NDF-23%
ja ADF-6% võrra madalam kui kõrreliste puhaskülvides.
Proteiinisisaldus oli nõiahamba puhaskülvi kuivaines 180-210 g
kg-1, mis kõrreliste mõjul vähenes segudes - 60-140 g kg-1 KA.