Valguse ja aine vastasmõju
Spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste järgi. Joonspekter-üksikud
kiirgusjooned mustal taustal; tekitavad gaasilised ained madalaltemperatuuril. Pidev spekter-
kõik lainepikkused on esindatud; tekitavad kõrge temperatuurini kuumutatud tahked kehad
ja vedelikud.
13. Soojuskiirgus- ergastusenergia saadakse soojusliikumise tagajärjel(hõõglamp, lõke);
kemoluminestsents- ergastusenergia keemilise protsessi tagajärjel(jaaniussike);
katoodluninestsents- tahkele kehale langevad elektronid (teleri kineskoop);
elektroluminestsents- ergastusenergia elektroni ja aatomi kokkupõrkel (reklaamvalgus);
fotoluminestsents- ergastusenergia: valguse langemisel tahkele kehale (päevavalguslamp)
14. Fluoroestsents-kui luminestsents kustub samal hetkel kui ergastusallikas välja lülitatakse.
Kestvat järelhelendust nimetatakse fosforestsentseiks.