MIKROMAAILMA FÜÜSIKA 1. Thomsoni avastus ja tema aatomi mudel. - 1897. aastal avastas J.J. Thomson katoodkiiri uurides esimese aatomist väiksema osakese, mida hiljem hakati nimetama elektroniks. Thomson näitas, et katoodkiired koosnevad negatiivse laenguga osakestest, mis on vesiniku aatomist üle 1000 korra kergemad. Kiiresti sai selgeks, et nii katoodkiirtes kui ka metalljuhtmetes kannavad elektrivoolu just elektronid. Kuna elektronid võivad kanda aatomist välja negatiivset laengut, aga väga vähe massi, on loogiline arvata, et aatom koosneb põhiliselt positiivse laenguga raskest „aatomitaignast”. Nii pakkuski Thomson 1904. aastal välja esimese teaduslikult põhjendatud aatomimudeli, mida nimetatakse „ploomipudinguks”, eesti keeles on hakatud nimetama „rosinakukli mudel”.
väljatöötamisega. Ümarbriljandi optimaalne geomeetria (mis annab parima sädeluse ja ilu suhtel. ökonoomsuse juures): Ven. M. Tolkovski s.o. klassikal. Briljandi ideaalkuju TEEMANT: puhtal kujul värvitu ülitugev (kõvim lood. mineraal) (pr.diamant) rabe, habras suur murdumisnäitaja: 2,417 hea dielektrik või pooljuht luminestseerub UV-, röntgen-, katoodkiirtes säravaim ja hinnalisim vääriskivi (massiühik karaat 1ct = 0,2g) suurimad leiukohad Aafrikas, Indias, Venemaal, Brasiilias jm. kristallid: oktaeeder, kuup, tetraeeder jt. vormid kasut. peam. tehnil. otstarbeks ja juveelidena toodetakse: üle 33 milj. ct (lood.) üle 60 milj. ct (tehis-)
annaabi.ee 
