Nimetu
viidatakse tekkinud riigile ka kui Püha Rooma Riigile või Vanale Keisririigile. Algselt pärast
Frangi riigist eraldumist jätkus piirkonnas hertsogkondaseks killustumine ning alles Otto I
(936-973) valitsemisajal suutis ta Rooma paavsti toetusel allutada hertsogiriigid ning pärast
sõjakäiku Rooma end 962. aastal Rooma keisriks kroonida, kuid juba pärast Otto I surma
hakkas keisri võim vähenema, seda eriti tema vastuolude tõttu Rooma paavstidega, kes
keskajal Euroopas valitsev Rooma - Katoluki kirik peana tahtis lisaks vaimulikule võimule ka
ilmalikku võimu kõikide keskaegsete riikide valitsejate üle. Saksi dünastiasse kuulunud
keiser OttoI juhtimisel ühendati Lotring,
Saksimaa, Frangimaa, Svaabimaa, Tüüring ning Baierimaa. Järgmise dünastia
valitsemisajal 11. sajandil liideti Saksa aladega ka Põhja-Itaalia ja Burgundia, ehkki
keisrivõimu nõrgestas nn Investituuritüli konflikt keisri ja paavsti vahel maavalduste
küsimuses