Varauusaeg
Kuningavõimu piirasid ainult kohtuasutused parlamendid. Eriti tähtis oli Pariisi parlament.
Maksukoormuste suurenemine.
Rahvuslik gallikaani kirik, mis allus küll Rooma paavstile, kuid korraldas siseelu
iseseisvamalt kui teiste maade kirikud. Pragmaatiline sanktsioon võttis paavstilt õiguse
piiskoppe ametisse määrata. Puudusid vastuolud kiriku ja kuninga vahel. Ometigi olid
sotsiaalsed pinged. Protestantism levis linnakodanluse, käsitöölaste seas. Katolliklasteks jäid
talupojad.
Poliitilised hugenotid tahtsid maavaldusi, seisid vastu kujunevale absolutismile.
Hugenottide juhid L-Prantsusmaal: Antoine de Bourbon, Henri, Louis de Conde,
Gaspard de Coligny.
Nende vastu oli perekond Guise(Francois de, Charles de).
Mõlemad olid vastuolus tugevneva kuningavõimuga, kuid veel enam olid nad üksteise vastu.
Kõrgeim kiriklik võim kuulus sinodile.
1562. märtsis Francois de Guise tungis oma väega kallale hugenottidele küünis. Coligny
annaabi.ee 
