edukam. Naaberriikidega on Belgia suhted head, seda soodustab juba keeleline segunemine ning väga tihedad majandussuhted Hollandi, Saksamaa ja Prantsusmaaga. Selline kaherahvuse kitsalterritooriumil koos eksisteerimine on põhjustanud ka mõningaid poliitilisi pingeid. Flandria edukus majandustegevuses ei ole tasakaalustanud niigi pinevat seisu. Mõneti on Euroopa Liidu pealinna staatus Brüsselis ühendanud kahe erineva rahvuse sulandumise probleemi. Prantsuskeelsetel aladel on valdavalt katolikuusk. Tunnistatakse ka protestantlust, mis on pigem flaamlaste usutunnistus.
ära, maa kästi tööga välja teenida, talupojad ei saanud teise kihelkonna tüdrukuga abielluda(mõisnikud ei lubanud) 7. Miks kujunesid teoorjus ja sunnismaisus? Mõisnikel on maad ja tööd palju, tänu millele sunniti talupojad tasuta tööle. Alguses 1 päev, siis juba 3 ja siis 6(ainult pühapäev oli vaba) Sunnimaisus tuli kuna muidu läheksid talupojad möisnike juurest minema. 8. Kuidas muutus Eesti kultuur keskajal? Mis seda mõjutas? Mõjutas: katolikuusk kõikjal (kuni 16 saj. ainuke usk, sisserändajad rootsist, tänu usule hakkas toimuma kirikuehitus) Majad olid 2-3 kordsed, 1 korrusel oli pood või töökoda ja teisel elati. Maalikunst, saksa keele möju eesti keelele, pölluharimisoskused arenesid tänu sakslastele edasi. Hakati ehitama kloostreid, tekkisisd kloostrikoolid, kloostreid asutasid ordud, tänu Euroopakultuuri sissetulekule hakati õppima lugema ja kirjutama. 9. Kas me võime rääkida Vana-Liivimaast kui riigist? Miks
BÜTSANTS RIIGI TEKE 395. aastal kui Rooma riik jagati kahels, Lääne-Rooma langes ja Ida- Roomast tekkis Bütsants riik VALITSEJA TIITEL Keiser VÕIM Keisril piiramatu võim, oli nii ülemkohtunik, seaduseandja kui ka kristuse asemik maal KOOSSEISU KUULUVAD ALADBalkani ps, väike-aasia, põhja-aafrika põhjarannik, pürenee ps, hispaania lõunaosa, egiptus, vahemere idarannik VAENLASED Lõunaslaavlased, langobarid, bulgaarid, araablased, türklased RELIGIOON Ristiusk(kreeka katolikuusk), kostantinoopoli patriarh, kirik keisrivõimu all, vaimulikele ei kehtinud abielukeeld,seda nõuti vaid kõrgvaimulikelt kõigile võrdses õigused, 1054 aastal ida ja lääne kirik lõhenesid, läänlastel roomakatoliku kirik ja idal kreekakatoliku ehk ortodoksi kirik OLULISED SAAVUTUSED Hagia sophia katedraal, rooma õigus, kõrged koolid, antiikkultuurialaste leksokonide koostamine, RIIGI LÕPP 1453 türklased vallutasid Konstantinoopoli ARAABIA RIIK RIIGI TEKE 622
- pärija Mary I - katoliiklane - rekatoliseerimine - Verine Mary - siis Elisabeth II - tagasi anglikaanikirik - kapitalsimi areng - võimas mereriik - Skandinaavia - protestantlik - majan. põhjused Tulemus: ei muutu ainult kirik, vaid tugevneb kuningavõim, areneb haridus, riikide majandus paraneb Vastureformatsioon: juhtriigiks Hispaania, luuakse jesuiitide ordu Baskimaal – eesmärk võidelda ketserite vastu ja katolikuusk tagasi pöörata. Absolutism - ilmalik keskvõim muutub absoluutseks - piiramatu võimuga valitseja, kes väidab, et sai võimu jumalalt - kolmekümneaastane sõda - riigid on suveräänsed - Euroopas jõudude tasakaal - Bodin põhjendab absolutismi vajalikkust - tema arust peab riigipea olema selline nagu on perepea - absoluutne valitseja ei tohtinud sekkuda inimese omandisse, omand oli puutumatu
15.-16.sajandi talupojad Vana-Liivimaal Majanduselu: 1. Koormised: teotöö, kümnis, maksud, ehitustöö 2. Tööriistad: poolvikat, ader, raglid, kõblas, äke, vikat, sirp. 3. Maaviljelus: kolmeväljasüsteem 4. Karjakasvatus: lambad, lehm, sead, hobused, härjad Eluolu: 1. Rahvastik: 150 000-180 000 inimest, enamik talupojad 2. Elamu: rehielamu 3. Usund: katolikuusk, paganlus Kihistumine: adratalupoeg, üksjalg, vabatalupoeg, maavaba, vabadik, sulased/teenijad, trääl. 9. Majandus muinasajal ja keskaja algul. Jäi samaks Muutus Kolmeväljasüsteem Eestis kujunes läänisüsteem Maad mõõdeti adramaades Võetakse kasutusele vesiveskid Põlluharimisvahendid samad (ader, kõblas) Talupoegade süvenev kihistumine
annaabi.ee 
