Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"katolikkirik" - 3 õppematerjali

Muusika 10-klassi konspekt
5
docx

Muusika 10. klassi konspekt

inimesed olid usklikud. Arhidektuur- 2 olulisemat stiili(*gooti-terav kaar , *romaani-ümar kaar) Niguliste kirik, Raekoda Maalikunst- tahvelmaal Skulptuur- tasapinnalised reljeefid , värvitus puitskulptuurid Inimeste maailmavaated: orjenteerusolevikul , kartis tuleviku , keskpunktis oli kristuls e. usk Püha Ambrosius- seostatakse lääne kirikumuusika sünniga Püha Augustiinus- peetakse esimeseks kristlikuks filosoofiks kes käsitles muusikat Kristlus legaliseeriti 313. a Rooma katolikkirik- lääne kikirikumuusika sümboolne keskus Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid: kloostrid , kirkud , katedraalid (nt. Tourus , st. Gallen , Metz) Gregorius 1- Rooma esimene paavst , Ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste, mis said kirikulaulu aluseks. Läänekiriku ühendamis poliitika. Liturgia- tavaline jumala teenistus Misssa- pidulik(päeva keskne) jumala teenistus Ordinarium- missa muutumatu osa Proprium- missa muutuv osa I

Muusika → Muusika
70 allalaadimist
VARAKESKAEG-EUROOPA RAHVASTE JA RIIKIDE KUJUNEMINE
4
doc

VARAKESKAEG. EUROOPA RAHVASTE JA RIIKIDE KUJUNEMINE.

kuid maksukohustuslikud Sõjavägi Palgaarmee,maa jagati teemadeks,kus strateegidele kuulus võim Haldusjaotus Välispoliitika 18) Nimeta kolm erinevust Ida- ja Lääne-Rooma vahel.lääne ­ katolikkirik, paavst, varsti riigi valitseja, ladina keel ida ­ õigeusklik, patriarh, kreeka keel 19) Miks jäi I-Rooma erinevalt L-Roomast veel tuhandeks aastaks püsima? Too neli põhjust. säilitades Euroopale sideme antiigiga. 20) Kes oli Bütsantsi algusaegade võimsaim keiser? Justinianus. 21) Mis oli selle keisri peamiseks püüdluseks? eesmärgiks oli Rooma impeeriumi täiemahuline taastamine 22) Mida olulist keiser Justinianus veel tegi

Ajalugu → Ajalugu
116 allalaadimist
Keskaeg ja varauusaeg
15
doc

Keskaeg ja varauusaeg

Vaimulikuvõimu nõrgenemise põhjused olid: · Tekkisi tugeva keskvõimuga rahvusriigid, kes ei vajanud paavsti. · Ilmaliku hariduse levik. · Vaimulike luksuslikud eluviisid, mis sõltusid rohkem kohalikest valitsejatest kui paavstist. · Paavti õukonna ülalpidamiseks kehtestati lisamakse ja süventati indulgentsi süsteem ehk patulunastuskirjade müümine. · Kirikulõhe ehk Suur Skisma (1378-1417) Läänekirik oli jõudnud sügavasse kriisi. Katolikkirik vajas reforme ja selleks otsustati kokku kutsuda kirikukogud. · Kirikukogude liikumine ­ see oli 1409 ­ 1447 ja selle aja jooksul: o 1409 Pisa kirikukogu ja seal valiti kolmas paavst, aga kaks eelnevat ei tunnistanud oma tagandamist. o 1414-1418 toimus Konstanzi kirikukogu ja see lõpetas tülid kirikus ja aastal 1417 valiti kõige poolt tunnustatud paavst Martinus V Kirikukogude liikumise tagajäred

Ajalugu → Ajalugu
81 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun