Nimetu
1581 a
hakatakse mõtlema, mida ette võtta liivimaal, otsustatakse Liivimaale saata jesuiidid,
oaavsti soov kattub paavsti sooviga. Juulis 1581 pannakse paika paberid tulevase katoliku
kiriku statuur Liivimaal. Arvati, et liivimaale tuleb luua kollegiumid, nende asukohad
määrati ka kindlaks. Liivimaa katoliseerimine seot Antonio Possevinoga, kes 1570ndatel
aastatel liikus Euroopas ringi. Kirj välja oma liturgia ( Juhhan III), seda paavst ei
lubanud-> katoliilasest naise surm-> luterlus. Konflikt rootsiga nii suur-> Possevino
lahkub. Ivan IV andis mõista, et ka tema on nõus oma riiki katoliku kiriku rüppe vedama,
Possevino saatis oma saatkonna Venemaale. 1582 a alguses, kui peeti rahuläbirääkimis
päädis Jam Zapolski relvarahuga ( 15.jaanuar 1582), mille paljuski valmistas ette
Possevino. Tal oli kindel veendumus, et liivimaal on luterlasi piisavalt, tuleb sinna viia
katoliiklasi. Kui vaherahu kehtima hakkab, oma Liivimaa avatud Katoliku kiriku