katlakivi teke katla küttepindadel ja kollektorites. Kaltsiumi- ja magneesiumisoolade keemilise koostise järgi koosneb vee üldkaredus karbonaatsest ja mittekarbonaatsest karedusest. Karbonaatset karedust põhjustavad vees lahustuvad vesinikkarbonaadid Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2 . Vee keemistemperatuuril lagunevad need vees praktiliselt mittelahustuvateks kaltsiumkarbonaadiks CaCO3 ja magneesiumhüdro-ksiidiks Mg(OH)2, millised langevad suuremalt osalt katlaveest katlamudana välja: Seetõttu on nimetatakse karbonaatset karedust ka ajutiseks (mööduvaks) ning määravat tähtsust katlakivi tekkeprotsessis ei oma. Põhiline osa katlakivist moodustub püsivat karedust põhjustavate, vees lahustuvate mittekarbonaatsete kaltsiumi- ja magneesiumisoolade - sulfaatide CaSO4 ja MgSO4 , kloriidide CaCl2 ja MgCl2 ning silikaatide CaSiO3 ja MgSiO3 - väljaladestumise aurustusküttepindadele. Nendest sooladest moodustub küttepindade vee-auru poolele tihe ja
45(113) Villu Vares Energia ja keskkond Vesi laskub väljaspool kollet asuvate kuumutamata torude kaudu kollektoritesse, millest tõuseb uuesti ekraantorudesse. Ekraantorud, trummel, laskuvtorud ja kollektorid moodustavad tsirkulatsioonikontuuri (ringluskontuuri), kus iga ringil aurustub 5 12 % katlaveest (loomulik tsirkulatsioon). Aurukatla hüdraulilise stabiilsuse suurendamiseks on katlasisest tsirkulatsiooni võimalik korraldada ka pumpade abil (sundtsirkulatsioon). Trumlist väljuv küllastunud aur läbib auruülekuumendi ja suundub sealt aurutorustiku kaudu tarbijale (auruturbiini). Suitsugaaside soojuse paremaks ärakasutamiseks ja kasuteguri tõstmiseks kasutatakse järelküttepindu vee-eelsoojendit e ökonomaiserit ja põlemisõhu eelsoojendit,
annaabi.ee 
