kus 2 on tinglik hilistumise aeg, mis määratakse graafiliselt. Aurukulu muutumine tingituna kolde soojusvastuvõtu muutusest. Kolde soojusvastuvõtu muutus võib olla põhjustatud kütusekulu või selle kütteväärtuse muutusest. Nivoo muutumine seoses kütusega toimub põhimõtteliselt samal viisil nagu tarbija aurukulu muutumisel. Kütusekulu muutudes muutub aurustumise intensiivsus. Samaaegselt toimub soojuse akumulatsioon katlavees. Nende kahe protsessi mõju nivoole trumlis on vastassuunaline. Intensiivsem aurustumine tõstab nivood vee üleskeemise nähte tõttu, samaaegselt toimub auru rõhu tõus, millega kaasneb veeauru erimahu vähenemine ja keemistemperatuuri tõus, see aga omakorda viib nivoo alanemisele. Seega toimub kütusekulu muutumisel katla aurustuskontuuris kaks vastassuunalist protsessi ja katlavee üleskeemise nähe ei avaldu nii tugevalt nagu häiringul tarbija aurukuluga.
leiduvaid naftaprodukte ja põhjustab soojaülekande halvenemise tulemusena kütuse ülekulu ning piisava paksuse korral ka küttepinna metalli ülekuumenemist. Leeliselisus on tingitud katlavette katlakivi teket takistavate kemikaalide lisamisest, millised dissotsieerumisel või hüdrolüüsil moodustavad OH- (hüdroksüül-) ioone. Tavaliselt kaasneb leeliselisus olenevalt kasutatavatest katlakivi-vastastest preparaatidest CO32-, HCO3- või PO43- ioonide sisaldusega katlavees. Vastavalt eelnimetatud vees sisalduvatele ioonidele eristatakse hüdraatset (OH- ), karbonaatset (CO32- ), vesinikkarbonaatset (HCO3- ) ja fosfaatset (PO43- ) leeliselisust. Nendest ioonidest põhjustatud leeliselisuse summa moodustab vee üldleeliselisuse. Üldleeliselisust saab iseloomustada mitmesuguste mõõtühikute kaudu, nagu leeliselisuse kraadide [0H], mg ekv/l või leeliselisusarvu abil, mis näitab ekvivalentset NaOH sisaldust mg/l
annaabi.ee 
