kahekontuurilistes auruseadmetes toodetud auru (esimese kontuuri e primaarauru) saastunud kondensaadi aurustamiseks teise aurukontuuri aurustis, millest saadav aur (sekundaaraur) suunatakse lastisoojendussüsteemidesse. Teise kontuuri aurusti võib moodustada abikatlaga ühtse agregaadi – kahekontuurilise katla – või olla kujundatud omaette seadmena, sageli võimalusega kasutada primaarauru mitmest katlast eraldi küttepindadega igalt katlalt. Skeemil on naftatankeri kahekontuurilise aurusüsteemi põhimõtteline ülesehitus. Laeva seisu ajal töötab abikatel 1, millest saadava küllastunud primaarauruga aurustatakse laeva aurutarbijatelt tagasitulevat kondensaati teise kontuuri aurustis 3. Primaaraur kondenseerub ja läheb tagasi abikatlasse, moodustades suletud ringluskontuuri. Küllastunud sekundaaraur aurustist 3 suunatakse lasti soojenduse ja teistesse soojusvarustuse süsteemidesse, lasti turbopumpade
võrreldes klassikalise keevkihtkoldega. Koos gaaside kiiruse suurenemisega kolde kihi pealses ruumis väheneb gaasidega kaasa kandunud kütuse osakeste koldes viibimise aeg ja osa nendest ei jõua kolde mahus lõpuni põleda. Lõpuni põlemata kütuse osakesed (koks) püütakse koldele järgnevas tsüklonis kinni ja juhitakse koldesse tagasi, kus toimub nende lõplik põlemine. Turbulentset keevkihtkoldega katelt võib pidada üleminekuvariandiks klassikalise keevkihtkoldega katlalt tsirkuleeriva keevkihtkoldega katlale. Atmosfääri rõhul töötav tsirkuleeriva keevkihiga kolle Tsirkuleeriva keevkihiga koldes (näit joonis 3.19) on resti läbiva õhu (gaasi) kiirus kaks ja enam korda suurem kui klassikalises keevkihtkoldes. Tsirkuleeriva keevkihi puhul on gaaside kiirus kihis ja kolde ristlõikes sedavõrd suur, et enamik kütuseosakesi kantakse kihist välja ja nad täidavad kogu kolde mahu. Neile lisanduvad veel tuha- ja koksiosakesed, mis
annaabi.ee 
