Näiteid tuumareaktsioonidest: + ++ ++ ++ + + 11. teema - tuumaenergia kasutamine 1. Orgaanilise päritolu leidude vanuse määramine Aluseks on süsiniku radioaktiivse isotoobi sisalduse mõõtmine radioaktiivse süsiniku meetod 2. Kiiritusravi ehk radioteraapia Vähirakud on tundlikud tuumakiirgusele. 3. Elektrienergia, soojusenergia tootmine 1954.a. esimene aatomielektrijaam 1959.a. esimene aatomijäälõhkuja Tuumaelektrijaam sarnaneb soojuselektrijaamale, vahe on ainult katlakoldes ehk reaktoris ja kütuses. Reaktorist juhitakse läbi soojuskandja (vesi, vedel naatrium), mis annab oma soojuse ära vee aurustamiseks. Veeaur paneb käima auruturbiini, see omakorda aga elektrigeneraatori või laevakruvi (aatomilaeval). Maailmas on üle 400 tuumaelektrijaama, mis toodavad umbes 17% maailma elektrist. Üks viimaseid suuremaid tuumakatastroofe oli 1986.a. Ukrainas Tsernobõli tuumaelektrijaamas. 4. Aatomijäälõhkujad, allveelaevad 5. Sõjaline eesmärk
Veesolevad korrosjooni tekitavad gaasid. selleks et gaasid eraldatakse veest see vesi kuumutatakse auruga peaaegu keemis temp. TSIRKULATSIOONIGA KATLA SKEEM. loomulik tsirkulatsioon ehk vaba ringlus toimib siis vee ja auru erinevate tiheduste tttu. Skeemi phielemendiks on trummel (6) (joonis 1 , lk 1). katlad on teatud krgusega (isegi 50-60m). Mda tusu torusid liigub les vee ja auru segu , sest seal toimub vee keemine ja aurustumine ja need torud paiknevad katlakoldes seinte peal.Mda laskuvtorusi liigub trummlis alla vesi ja need torud on paigaldatud vljaspool katla seina.Sealt edasi liigub tusutorudesse (veeauru segu on kergem kui vesi, tekib iseenesest trikulatsioon.) Toitepumbaga antakse toitevesi konomaiserisse(kosse) ja seal toimub eelsoojendamine, kllalt krgele temperatuurini. Ja nd surutakse klm vesi trumlisse. kui katla koormus muutub viksemaks vib juhtuba tsirkulatsioon seiskuda. siis pannakse juurde pumbad.