Muusika Eestis 19. sajandi keskpaigani
Andeka heliloojana komponeeris ta ka ise kirikupühadeks kontsertlikke motette ja muidki
teoseid, millest on kahjuks väga vähe säilinud. Mederi siinse tegevuse kõrgpunktiks ja ühtlasi
linna muusikaelu suursündmuseks oli 1680. aastal tema ooperi "Kindlameelne Argenia"
ettekandmine, milles osalesid ka gümnaasiumi õpilased. See viie vaatusega teos on üks
varaseim säilinud saksakeelne ooper üldse.
18. sajandi esimesel poolel pärast Põhjasõda ning katkutaudi muutus siinne olukord väga
viletsaks. Selles olukorras hakkas Eesti- ja Liivimaa kirikuis levima pietistlik õpetus - seda
esindanud vaimulikud tundsid huvi rahvale hariduse andmise vastu ja püüdsid edendada ka
kirikulaulu. 1730. aastail jõudis Eesti- ja Liivimaale pietismi äärmuslik vorm hernhuutlus ehk
vennastekogudus, kelle tegevus mängis muusikaelus suurt rolli.
Vennastekoguduse palvemajades lauldi palju. Hernhuutlaste laul oli luterliku koraaliga
annaabi.ee 
