Jõevähk 2000-2009
Vähk saab kasvada vaid
jäiga kitiinkooriku vahetamise teel. Suguküpsed isased kestuvad aastas tavaliselt 1-2 ja
emased vaid 1 korra.
2.1 Jõevähi arvukuse vähenemise põhjused
Jõevähile on ohtlik vee reostumine, eriti ammoniaagiga, raskemetallidega, putukamürkidega
jne, aga ka kõrge hõljuvainete sisaldus.
Jõevähi haigustest on kahtlemata kõige ohtlikum vähikatk, mis on laastanud meie
vähivarusid alates 19. sajandi lõpust. Tavaliselt hukkub katkulaadse suremise tagajärjel kogu
veekogu vähistik. Vähikatk võib levida kontrollimatul vähi ümberasustamisel, ühe veekogu
vee viimisel teise, sh. kuivatamata püügivahendite kasutamisel. Ilma ise haigusesse
nakatumata, on vähikatku kandjaks ameerika päritolu võõrvähiliigid.
Järvekülg (1958) järgi on Eesti oludes suur patogeensus lapihaigusel ja see tekitab
vähimajandusele suurt kahju. Jõevähi looduslikele populatsioonidele vähemohtlik on
portselanhaigus
annaabi.ee 
