Katk
närilisi tõvestavaid mikroobe. Oluline on ka otstarbekalt korraldatud jäätmete
kogumine ja kõrvaldamine ning elamute ja ladude korrashoid.
Ajalugu
Esimene teadaolev katkuepideemia (Justinianuse katk) oli 6.saj. Egiptuses, Süürias,
Väike-Aasias ja Euroopas. Rohkesti ohvreid nõudis katk Euroopas ka 1347-50
(niinimetatud must surm). Viimane suur katkuepideemia (algkolle Hongkong) oli
1894-1900 Hiinas, Indias ja Jaapanis. Venemaal (Kaspia, Volga ja Baikali ääres) oli
katkukoldeid veel 20.saj. algul. Eestis esines katkuepideemiaid 18.sajandini korduvalt
(sealhulgas 1531.a. suri Tallinas ligi 2000 inimest, 1549.a. suri Tartu piiskopkonnas
üle 14000 inimese, 1570-78, 1601-06, 1657). Eriti rasked tagajärjed olid viimasel
suurel epideemial (1710-12), millesse Mandri-Eesti lääneosas suri kuni ¾
elanikkonnast. Tänapäeval esineb looduskoldelist katku Aasias, Afrikas,
Põhja-Ameerikas ja Lõuna-Ameerikas.
Siberi katk (anthrax)
annaabi.ee 
