Rehepapp analüüs
Liina käib vähemalt lohutuseks libahunti jooksmas ja võõra
vara võtmine (kui oled kogemata mõnest enda asjast ilma jäänud) kergendab kõigil hinge ja
kosutab südant. ,,Meie juures muutuvad kõik krattideks" kurdab kupja-Hans. Aasta 1880?
Aasta 2013? Ja jalad saavad jälle märjaks...
Rehepapp on muhe mees. On eesti muinasjuttude püsitegelane, midagi nagu vanaks
jäänud Kaval-Antsu taolist, kes tuleb igast olukorrast välja. Vanapaganal tõmbas naha üle
kõrvade ja Katkugi kupatas ahju. Heas mõttes tüüpiline eesti mees, selline, kes jääb iga korra
ajal ellu, tegemata siiski suuri sigadusi. Kaine talupojatarkus ja praktiline meel. Isegi
muinasjuttudes peab tema arust see õige õpetlik iva sees olema, muidu hakkavad..."lapsed
äkki sinke jõkke pilduma ja muid lollusi tegema. Kus selle kahju ots!" Pensionipõlve võiks
küll Rehepapina pidada.
Raamat on tore ja naljakas. Väga sügavalt ei ole mõtet kaevata, asjad hüppavad kohe