Läti ajalugu
Kuramaa piirnes otseselt
Ida-Preisimaaga ja enamik sakslastest, kes Kuramaale tulid, tulidki sealt.
Eriti ulatuslik sakslaste sisseränne toimus pärast Põhjasõda, seoses Põhjasõjaga vallandunud
katkuepideemiaga.
Kui teistel Läti aladel saksa rahvusest elanikkond moodustas ennekõike kohaliku aadli ja etendas
rolli linnakodanike hulgas, siis Kuramaal oli ka maarahva hulgas – vabatalupojad, linnakodanikud,
käsitöölised, mõisaametnikud.
Mis veel 1709-1710 katkuepideemiasse puutub, siis vahetult pärast seda suurt katku oli
sisserändajaid mujaltki. Eestlasi, eriti saarlasi asus, lõunapoolsetele aladele leedu talupoegi, idast
ostsid mõisnikud Vene talupoegi. Kohati tekkisid lausa Venemaalt sisse ostetud tatarlaste
asundused. Aga samas olid kõik sissetulnud rahvagrupid sedavõrd väikesed, et sulandusid õige pea
kohaliku rahvastiku hulka. Lätlaste ja sakslaste kõrval on märkimist väärt veel kolmas rahvusrühm
– juudid – arvukuselt kolmas rahvusrühm
annaabi.ee 
