suurvee ajal moodustavad ajutisi järvikuid. Pandivere veekaitseala piires on välja eraldatud 212 karstiala (üldpindalaga 120 km²). Olulisemad neist on: Võhmetu- Lemküla, Heinjärve, Aniste, Savalduma, Järsi, Saksi karstijärvikud. Maakonnas on rohkelt allikaid, eriti Pandivere kõrgustiku nõlvadel. Enamus neist on seotud karstiga (karstiallikad). Olulisemad allikad ja allikalised alad on: Valgejõe ülemjooksu piirkond, Jupri oja, Lava allikad, Mõdriku allikad, Kiltsi allikad, Simuna Katkuallikas jne. [8] Sood Eesti Geoloogiakeskuse poolt tehtud otsingulis-hinnanguliste tööde järgi (1977- 78) on Lääne-Virumaal 78 sood, mille tööstuslasundi pindala ületab 10 ha ning 44 alla 10 ha tööstuslasundiga sood. Soode tööstuslasundi kogupindala on 23368 ha ja turbavaru 90,5 miljonit tonni, s.h. alusturvast 11,2 milj.t. Aktiivsed varud moodustavad 59,0 milj. t, sellest 8,1 milj.t alusturvast. Soode maastikulise
Siia kuuluvad Valgejõe ülemjooksu allikad ja Jupri, Aravete, Seidla ning JärvaJaani allikad. Allikate teine vöönd paikneb kõrgustiku jalamil. Allikaliste alade arv ja pindala on seal suur. Rohkesti on veerikkaid püsiva vooluhulgaga lange- ja tõusuallikaid, paljude jõgede ja ojade püsilätteid. Tuntumad nende rühmast on RoosnaAlliku, Jäneda, Mõdriku, Lavi, Varangu, Äntu, Imastu, Simuna Katkuallikas ja Kiltsi allikad. Allikate kolmas vöönd paikneb kõrgustikku ümbritsevates soodes, kus leidub rohkesti pisikesi imballikaid, kuid ka suuri tõusuallikaid, millest tuntumad on Oostriku, Võllingi ja Kiigumõisa. 18 Foto 3 Kiigumõisa allikas Suuremaid allikaalasid ja allikalisi märgalasid on ümber Pandivere kõrgustiku vähemalt 60
annaabi.ee 
