Nõiad
kui ketserlikke Saatana kummardajaid, mitte aga kui paganaid.
Euroopa ajaloolise nõiakunsti läteteks on ühelt poolt kreeka-rooma mütoloogia ja judaism,
ning teisalt Põhja-Euroopa loitsuriitused, folkloor ja usundid. Põhja-Euroopa loitsuriitused
olid pronksiajal samasugused nagu kogu maailmas. Matusepaigast välja kaevatud pronksiaja
naisterahvale, kes võis olla loitsija, olid kaasa pandud ilveseküünised, nirgi kondid,
ussiluustik, hobuse hambad, pihlakaraag, katkimurtud noatera ja kaks rauapüriidi tükki, millel
kõigil usuti ilmselt olevat maagilisi omadusi.
Kristlikud meeleparandusraamatud, varakeskaegsed juhendid preestritele pihitoolis patuste
ärakuulamiseks ja patukahetsuse määramiseks, mõistavad muistsed loitsuriitused hukka. Olgu
nende kombetelituste algne mõte milline tahes, nüüd sai neist ebausk, kuna neid ei ühendanud
enam ükski sidus maailmakäsitus.
Loitsimine ja usk sellesse