Martin Heidegger
ülikoolis, kuid vilets tervis sundis teda loobuma preestriametist ning valis selle asemel
filosoofia, matemaatika ja loodusteaduse kursusi.
Freiburgis sai Heidegger doktorikraadi 1913, kuid vahele sega Esimene maailmasõda. Ta
astus sõjaväkke, ehkki kehv tervsi lühendas ta teenistusaega ning Heiddeger pöördus tagasi
teaduse juurde, saades 1915 Freiburgis lektoriks. Järgmisel aastal jõudis Freiburgi Husserl,
kelle töid ta oli õppinud; pärast lühikest katketust 1918, mil ta kutsuti teenistusse Läänerindel,
sai temast Husserli assistent.
Viie aasta jooksul saavutas Heidegger oma loengutega kuulsuse Aristotelese tõlkijana. 1923
siirdus ta Marburgi abiprofessoriks. Ehhki tema õppetööd hinnata kõrgelt, oli talle takistuseks
publikatsioonide puudumine ning 1927 oli ta sunnitud avaldama oma raamatu Sein und Zeit
(,,Olemine ja aeg") lõpetamata versioon. Teost peeti metafüüsikas silmapaistvaks ning see