SEMIOOTIKA AJALUGU II
"Küsides" (suhet, armastust) paneb laps (inimene) mängu oma identsuse, püüdes haarata need
objektid a kui enda tunnistamise faktid eluliselt vajaliku teise poolt.
Koos Sümboolsega siseneb finaalne traumatism. Soov, iha, erinevalt vajadusest ei saa kunagi
rahuldatud. Võtmeterminiks on keeld. Isa nimi. Objekt a on siin puudumine, puudujääk ise. "Subjekti
soov on Teise soov." "Mitteteadvus on struktureeritud kui keel", st, soov realiseerub keele formaalsetes
katkestustes, nihetes ja kuhjumistes, mitte "tähistatavas" või "referendis". Oidipuse kompleks kui
keele ja mitteteadvuse omandamine: keeld omada ema loob tühjuse, mille täidab "sümbolismi värelev
rakuke", millest kasvavad välja tähistajate read. Laps asendab ema puudumise teiste objektidega
("objekt a"). Substitutsiooni käigus õpib ehitama ekvivalentsuste metafoorilis-metonüümilisi võrke.
See viis Reaalsuse puudujääki vastu võtta, mis redutseerib Kujuteldava ohud, ongi keel. Keele olemus