Tsitaate tuleb kasutada säästlikult ja need peaksid olema võimalikult lühikesed. Tsitaat peab olema muust tekstist selgelt eraldatud. Üldiselt pannakse tsitaat jutumärkidesse (vahel on eraldi lõiguna kursiivis). Kui tsiteeritav tekst on liiga pikk või kõik ei ole käesoleva töö seisukohalt oluline, võib tsitaati lühen- dada. Välja jäetud osi märgitakse katkestusjoontega: --- või [---]. Kui tsitaati soovitakse täiendada vajalike selgitavate sõnadega (nt kes on „tema“), siis see omapoolne lisandus pannakse nurksulgu- desse. Mitmest kohast võetud lausekatkendeid ei tohi liita üheks tsitaadiks. Ühes lauses esinevad erinevatest kohtadest pärit tsitaadid tuleb igaüks varustada omaette jutumärkide ja viitega originaalile. Viitamine võib olla autorikeskne – refereeritav uurija on lause subjekt, tegija. Teemakeskselt viidates
Tsitaat - Tsiteerimine on mõnes teises töös esineva lause, lauseosa või väljendi kasutamine sõna- sõnalt. Tsitaate tuleb kasutada säästlikult ja need peaksid olema võimalikult lühikesed. - Tsitaat peab olema muust tekstist selgelt eraldatud. Üldiselt pannakse tsitaat jutu- märkidesse, vahel on eraldi lõiguna kursiivis. - Kui tsiteeritav tekst on liiga pikk või kõik ei ole käesoleva töö seisukohalt oluline, võib tsitaati lühendada. Välja jäetud osi märgitakse katkestusjoontega: --- või [---]. Kui tsitaati soovitakse täiendada mingite selgitavate sõnadega (nt kes on ,,tema"), siis see omapoolne lisandus pannakse nurksulgudesse [ ]. 3.2 Allikakirjete loend Kuna kõik allikad pole rangelt võttes kirjandus, siis on sagedase pealkirja ,,Kasutatud kirjandus" asemel parem ,,Kasutatud allikad". Raudreegel: - kõik allikad, millele on tekstis viidatud, peavad leiduma ka allikate nimekirjas;
annaabi.ee 
