Joonestamise alused
olenemata mõõtkavast, mida eseme kujutamisel kasutati.
Joonte liigid ja kasutusalad
Jooneliigi nimetus jooneliik kasutusala
1. Pidev jämejoon Nähtav kontuur
2. Pidev peenjoon Mõõtjoon, piirikjoon,
viirutusjoon.
3. Kriipsjoon Varjatud kontuur
4. Peen kriipspunktjoon Tsentrijoon, telgjoon
5. Vabakäejoon Katkestusjoon
Mõõtmete kandmine joonisele
Eseme suurusest annavad ülevaate
joonisele kantavad mõõtmed.
Mõõtmestamiselementideks joonisel on
piirikjooned, mõõtjooned, mõõtjooneotsad
(nooled, kaldkriipsud) ja mõõtarvud.
Mõõtnool
Mõõtmestamise olulisimad reeglid:
1. Mõõtjooned tõmmatakse kontuurjoontest 10 mm kaugusele.
Mõõtjoonte omavahelised kaugused olgu kogu joonisel võrdsed ja
vähemalt mõõde
2. Väikseim 7 mm. antakse kontuurile lähemal, suurem mõõde
annaabi.ee 
