Iliase pool raamatut
vaadata. Nii ei märkagi nad, et päike on oma päevase ringi sooritanud ja on kohe
loojumas. Hektor on üllatunud ja imestunud, kui hakkab puhuma tugev tuul ja langevad
õhtuvarjud. Ta pöörab ringi, näeb päikest punasena merre loojuvat ning seisatab, hüüdes
oma meestele, et nende õhinat peatada:
,,Aitab, vennad! Pidage! Lootsin juba täna vaenlase laevade kallale pääseda, aga nagu
näete, jõuab õige varsti kätte öö. Kuulakem saabuva öö käsku ja katkestagem võitlus!
Aga," lisab ta, ,,me ei lähe õhtuks tagasi linna ega loovuta juba kord tagasi vallutatud ala.
Saatkem mõned meist siiski linna naistele ja sõpradele sõna viima, et vägi jääb
sõjaväljale laagrisse. Kreeklased ei pääse siit kuhugi põgenema. Homme koidikul
ületame selle tõkke," jätkab ta valli suunas viibates, ,,ja paneme nende laevad põlema.
Kui neil ei ole enam millegagi põgeneda, kaotavad nad igasuguse tahtmise võidelda!