Juhan Liivi elu ja looming
Juhan Liivi viimased 10 aastat
Juhan Liivi vaimuhaigus süvenes üha enam ja ta elas sugulaste ja vanemate juu-res
teadmisega, et ei suuda ennast ise ülal pidada.
Peeter Grünfeldt meenutab:
,,Jutt keerles ümber harilike ainete ümber. Juhan Liiv oskas, kui ta vaimselt tasakaalus oli,
väga kenasti juttu vesta ja huvitavalt jutustada.
Äkki jäi ta tõsiseks ja ta näoilme muutus.
Ma püüdsin jutulõnga edasi heietada, kuid Liivi vastused jäid lühikesteks, katkendlikeks.
Mõnda aega ta nagu ei kuulnudki. Näis, nagu oleks ta mõtetesse süvenenud.
Korraga ärkab ta nagu unenäost, ajab pea uhkelt püsti, vaatab mulle näkku ja ütleb: ,,Sina,
Grünfeldt, tead ju vististi ka, et ma Koidula ja Aleksander Teise poeg olen?"
Küsimus oli üllatav. Mida ma pidin selle peale kostma?
Minu perekonnaliikmed imestasid: küsimus oli liiga veider ja jutuaine vahetus tuli liiga
äkitselt. Ja pealegi: missugune küsimus! See üllatas neidki. Pealegi nägid nad nüüd oma