jaanuaril 1938. aastal. Ta oli vene laulja, luuletaja ja näitleja. Enda iseloomustamiseks on Vladimir Võssotski kirjutanud värsiread: Ei küll geenius ole ma mingiski mõttes, pole ma selle sajandi hardusobjekt integraalseid ja teisigi arvutusvõtteid pea ei jaga mul teistmoodi on intellekt. Võssotski muusikuna Ehkki Võssotski pidas end eelkõige näitlejaks ja kirjanikuks, tõid talle suurema kuulsuse kitarri saatel esitatud laulud. Ta laulis kurjadest inglitest, katkemistest, surmast ja valust, lahkuminekutest, mis on kohtumistest tugevamad, üksindusest, mida ei suuda ravida rahvamass, kuid sageli ei sobinud Võssotski laulusõnad valitseva ideoloogiaga ja see põhjustas võimude ebasoosingu. Miilits isegi keelas fännidel külastada Võssotski põrandaaluseid kontserte ning tema laulud said levida vaid koduste ümberlindistuste teel. Alles seitsmekümnendate lõpul lindistas mõned lood ka riiklik plaadifirma Melodija. Võssotski näitlejana
Ioniseeriva kiirguse toime DNA makromolekulidele ja kromosoomide aberratsioonid ehk struktuurimuutused . DNA ahela katkemine Üksikasjalikult on põhjendatud, et DNA on kiirgusest tingitud bioloogilise kahjustuse, nii raku surma, mutatsioonide kui ka kartsinogeenesi võtmemolekul. Seega peab kiirgusest tingitud bioloogiliste efektide kirjeldamist alustama laetud osakeste liikumisest ja keemiliste osakeste produktsioonist põhjustatud DNAahela katkemistest. DNA ehitus on hästi tuntud. Kaksikspiraal, mis koosneb kahest omavahel vesiniksidemetega ühendatud ahelast. Ahela selgroo moodustavad vaheldumisi asetsevad suhkru ja fosfaadi grupid. DNAs esinev suhkur on desoksüriboos. Kirjeldatud ahela külge on liitunud kindla korrapära järgi neli lämmastikalust, mille järgnevus määrab geneetilise koodi. Kaks alustest on pürimidiinid – tümiin ja tsütosiin, ülejäänud on puriinid – adeniin ja guaniin.
sest ilma nende dioodideta laadub kondensaator tühjaks läbi koormuse kahe faasi. Idealiseeritud väljundvoolude kujud on näidatud joonisel 1.13, c, kus iga türistor juhib 60 elektrilise kraadi kestel. Juhul kui türistor on avatud, kommuteerib see koheselt sama grupi avatud türistore (ülemise grupi VS1, VS2, VS3 või alumise grupi VS4, VS5, VS6). Koormusvoolus domineerib põhiharmooniline sõltumata iga kommutatsiooni vältel voolu kasvamisest ja katkemistest põhjustatud pingetippudest. Tavaliselt on vaheldi töösageduste vahemik 5 kuni 50 Hz, sest ülemise piiri seab suhteliselt aeglane kommutatsiooniprotsess. Sellist vaheldit kasutatakse ventilaatorite, pumpade, tigupresside, kompressorite jt ühemootoriliste elektriajamite toiteks, kus ei nõuta häid dünaamilisi omadusi ja kõrget võimsustegurit. Vastuvõetav on see, et võimsustegur langeb kiiruse vähenemisel. 30