Sinivaal sööb ööpäevas 2-4t toitu. Naha aluse raskakihi paksus küünib suurtel vaaladel kuni 20-50cm. Seda rasva kasutatakse toituainete- ja parfümeeriatööstuses. Nende küttimine on kogu maailmas piiratud. Delfiinid kuuluvad hammasvaalade hulka. Tema sihvakas kega on ülalt must, kõht ja küljed on valged. Tal on hambad, ning nedega haarab ja hoiab delfiin kinni kala, kelle neelab tervel alla. Saaki otsivad delfiinid ultraheli abil. Vees teeva plõksuvaid helisi või kõrgetoonili katkelist vilet. Kaja püüavad kuulmiselunditega. Delfiinid võivad üksteisega helisignaale vahetada, nende peaajul on keerukas ehitus.
vanad" arvustuse esmakordset ja kiitvat tähelepanu. 3. A. Hansen Tammsaarelt ilmus meie lugeva üldsuse ette jutustajana, ja jutustajaks on ta ka peamiselt jäänud. Oli nagu oleks ta juba 1901 leidnud oma tee: tema ,,Kuresaare vanade" visand võistles juba Juhan Liivi ja A. Kitzbergi vääriliste külarealistlikkude lookestega (nagu ,,Punasoo Mari" või ,,Sauna Antsu oma hobune"). Kaasaegne arvustus hindaski seda väikest sündmuskehva ja katkelist maaidülli ,,väga kenaks". Märgiti kiitusega uue juurdetulija iseloomude kujutamist, rahva elu ja keele tundmist. Märgati isesugust joonetõmbamist ta saunikpaari karakteristikas: ,,Kaks vanakest, mees ja naine, elavad alalises nägelemises. Aga see on harjunud asjaks saanud, see näib nagu nende elunõue olevat ja ei riku head läbisaamist teineteisega" (,,Postimees nr. 80, 1901). Kauasest ühtekuuluvusest ja võrdsest meelelihtsusest hoolimata kaks ebavõrdset sugupoolt,