Evolutsioon Maal
arvukaimad karbid, teod, käsijalgsed (brahhiopoodid) ja lihtsad ammoniidid (goniatiidid).
Selgroogseist olid esindatud kõik olulisemad kalade ja lõuatute rühmad, kuid valdasid eeskätt
lõuatud. Hilis-Devonis toimus massiline veeliste organismide väljasuremine (kadus 57%
perekondadest).
Kahepaiksed ehk amfiibid (Amphibia) on kõige algelisemad maismaaselgroogsed.
Kahepaiksed põlvnevad Devonis elanud vihtuimsetest kaladest. Esimesed kahepaiksed,
stegotsefaalid ehk katispealised, olid väga lähedased nii oma aja vihtuimseile kui ka
hilisemaile roomajaile; suurimate pikkus ulatus kuni 4 meetrini. Kahepaiksete varaseimateks
esindajateks loetakse perekondi Ichthyostega ja Acanthostega. Kahepaiksed on kõigusoojased.
Karbon ehk kivisöeajastu
Karbonis hakkasid ürgmandrid Eurameerika ja Gondwana teineteisele lähenema, kokkupõrke
tulemusel moodustusid nende servaaladel mäestikud (Hertsüünia kurrutus). Valdavalt oli
annaabi.ee 
