Atmosfääri koostis- on piirialaks Maa ja kosmose vahel. Tema kaudu toimub Maa ainevahetus kosmosega. Põhilisteks koostisosadeks on lämmastik(kaalu78,08%; mahu 75,5%) ja hapnik(20,95%;23,16%) ja veel mõned hulga teised gaasilised ained(argoon, süsinikdioksiid). Hüdrosfäär- on Maad ümbritsev veekiht. Vesi esineb kõigis kolmes agrekaatolekus. Vesi- hästi liikuv, auruna(pilvedena), on hea lahusti. Sisaldab 35 promilli lahustunud aineid, katioonides peamiselt Na, Ca, Mg, anioonidest Cl, SO4, HCO3, CO3. Maailmameri 93%, põhjavesi 4,1%. Maakoor-Maa suhteliselt jäik ebaühtlane väline kest, mis koosneb mitmesugustest mineraalidest, assotsiatsioonidest, sette-, tard-, ja moondekivimitest. Kontinentaalne maakoor-koosneb lähedaselt graniidilie, sisaldab rohkem ränioksiidi ja vähem magneesiumi ja raua ühendeid. Ookeaniline- koosneb peamiselt basaldist, vähem ränioksiide, rohkem magneesiumis ja raua ühendeid
Aatomite raadiused kahanevad perioodis vasakult paremale; · Ülalt vasakult alla paremale suunatud diagonaalidel on aatomite raadiused suhteliselt sarnased. Sellist diagonaalset sarnasust esineb elementide paljude omaduste juures. Kuna d- elementides lisandub järjekordne elektron aufbau käigus eelviimasele, f-elementidel aga väljastpoolt kolmandale kihile, siis esineb nende hulgas mõningaid kõrvalekaldumisi ülaltoodud reeglitest. Ioonide raadiused · Katioonides on vähem elektrone kui neutraalsetes aatomites. Paljudel juhtudel kaotavad aatomid ioniseerumisel kogu välimise elektronkihi. Sellest tulenevalt on katioonide raadiused väiksemad kui vastavate aatomite omad. · Anioonidel lisanduvad elektronid välimisse elektronkihti. Anioonide raadiused on suuremad kui vastavatel aatomitel. Süsteeme (aatomeid, ioone), millel on sarnane elektronstruktuur, kuid erinev tuumalaeng, nimetatakse isoelektroonseteks. Ionisatsioonienergia
annaabi.ee 
