· Redutseerija on metal ja ta loodutab elektrone oksüdeerija on mittemetall ja ta liidab elektrone. Hapnikuga reageerides tekkib metallic pinnale oksiidikiht. · Metallid + hape = sool + vesinik · Enamik metalle reageerib aktiivselt hapetega tõrjudes välja vesiniku. Hapetega ei reageeri tavaliselt väärismetallid ja näiteks vask ja elavhõbe. Pingereas vesinikust vaskaul pool reageerivad hapetega, paremal pool ei reageeri. · Metallid + vesi =leelis + vesinik · Veega reageerivad katiivselt vaid leelis ja leelismuldmetallid. Ülevalt alla suureneb reageerimise aktiivsus. Keskmise aktiivsusega metallid reageerivad vaid kuumutamisel veeauruga. Ja siis tekkib oksiid ja vesinik. Rauast vähemaktiivsed metallid veega ei reageeri üldse. · Metallid + sool = teine sool + teine metal · Pingerea järgi näeb kas metal tõrjub välja teise metalli soolast või mitte. · Metallid+alus= · Korrosiooniks nimetatakse metallide hävinemist ümbritseda keskkonna mõjul. · O
Neid sab kätte puurkaevudest, mis paiknevad PõhjaEesti rannikul. Rohkesti kasutatakse nende veekihtide vett Tallinnas ja selle ümbruskonans. Aluskorra pealmises murenud graniidikihis on samuti põhjavett. Seda vett Eestis ei tarvitata, küll aga Soomes, kus ta paikneb maapinnale palju lähemal. 26. Mullastik, Eesti mullad (iseloomusta), tekketegurid. Mullaks nim. maakoore pindmist kobedat kihti, mida katiivselt kasutuavad: kõrgemad taimed, mikroorganismid, muudetakse organismida ja nende laguproduktide poolt. Eesti muldi iseloomustab soode ja soostunud muldade suur osatähtsus. Massiivse pae esinemine mullaprofiilis. Karbonaatsete muldade suur osatähtsus. Muldade suur kivisus, eriti peenkivisuse osas. Muldade suur kirjusus, mis tuleneb lähtekivimist, mineraalselst ja keemilisest koostisest kui ka väga vahelduvast veereziimist. O metsakõdu A huumus
annaabi.ee 
