Relvastus keskajal
Kiivritest olid levinud mitmed vormid: pottkiiver, koerakoonkiiver ja
sõjakübar, ka lihtne rõngaskapuuts ja kask. Tihti oli sõjameestel kiivri asemel lihtne
rõngaskapuuts, mis oli hea kerge, kuid loomulikult pakkus ka vähem kaitset.
Pottkiiver oli olemas juba 1240. aastal. See sarnanes potile tal olid kaks kitsast silmapilu ja
õhuaugud. Kiiver ise oli suhteliselt umbne.
Koerakoonkiiver kujunes välja 14. sajandi lõpul. Algul sel kiivril puudus näokaitse, kuid metall
katiis kukalt ja pea külgi.
Sõjakübarat kasutasid jalaväenlased. Kujult sarnanes see kübarale, kuid oli valmistatud
metallist. Selline kiiver säilis läbi kogu keskaja, kuid tegi läbi ka mõned muutused.
Kaitserüü
Kaitserüü jaguneb viieks: soomusrüü, plaatrüü, raudrüü, lamellrüü ja brigandiin.
Soomusrüü puhul on mehel seljas nahkvammus ja vammuse välispinnale on kahe neediga
kinnitatud soomuskujulised väiksed rauast liistakad.