Keskaeg
Mõisahärrus oli ida pool. Eestis oli ka mõisahärrus. St et feodaali
maavaldus oli jaotatud kaheks. Osa oli jaoutatud välja talupoegadele ja feodaal loob ka oma
majapidamise ehk mõisa. Talupoja maksud on teoorjus mõisapõllul. Tasuks maa kasutamise
eest peab ta tegema teotööd mõisapõllul. Kujuneb välja pärisorjus ja teotööd. Alloodi puhul
feodaalsuhted ei kehtinud.
Lääne-Euroopa ristiusukiriku kujunemine
Lääne-Euroopa keskeaegne kirik oli katoliiklik (kr.k katholiloks üleüldine: vastandina
sektanlusele ja ketserlusele). Esimesi kristlikke krsitlikke kogudusi lõid apostlid 1 saj pKr.
Ristiusu tunnistas Rooma riigis lubatuks keiser Constantinus Suur oma Milano ediktiga 313.
381 aastal kuulutati kristlus Rooma riigiusuks.esialgu olid kristluse keskusteks peamiselt
linnad, enamik maapiirkondi aga ristiusustamata. Hispaanias ja Gallias (Prantsusmaal) levis
ristiusk kiiremini, sest nad kuulusid sellel ajal Rooma koosseisu. Euroopa rahvaste
annaabi.ee 
