leevenenud ja hemodünaamika stabiliseerunud, hingamisharjutusi ning käte-jalgade harjutusi. Eritamine ja puhtus Voodireziimil naispatsiendid urineerivad siibrisse ja meespatsiendid uriinipudelisse. Valudeta ja stabiilse hemodünaamikaga patsiendid võivad käia voodi kõrval asuval portatiivil. Soovides täpselt teada tunnidiureesi, paigaldatakse patsiendile püsikateeter ja jälgitakse tunnidiureesi. Kui patsiendil esineb urineerimisraskusi, kateteriseeritakse teda ühekordselt või paigaldatakse püsikateeter vastavalt seisundile. Pikaajaline voodis lamamine, võõras ümbrus, soolt halvavad valuvaigistid ja mittesöömine võivad põhjustada kõhukinnisust. Patsienti abistatakse hügieeni eest hoolitsemisel vastavalt talle antud liikumisloale. Nõustamine Sokiperioodis on patsiendi omandamisvõime vähenenud, mistõttu on nõustamisel vajalikud kordamine ja selgus. Ägedas perioodis keskendutakse seisundist tulenevatele nõuannetele. Eesmärgid
Oluline on jälgida naha turgorit, tunnidiureesi, eritusi haavadreenist, vedeliku bilanssi ning vedelike ülekandeid. 6. Potentsiaalne oht uriinipeetuseks Püsikateetriga haigel jälgitakse tunni- ja ööpäevast diureesi. Kui operatsioonist on möödunud 6 tundi ja haige pole avaldanud soovi urineerimiseks tuleb tema põie täitumist kontrollida. Kõikidel spinaalanesteesiaga opereeritud haigetel ning epiduraakateetiga haigetel kateteriseeritakse kusepõis postoperatiivseks perioodiks. Sageli haiged ei suuda urineerida lamavas asendis või on nende urineerimine raskendatud. 7. Potentsiaalne oht verejooksu tekkeks. Jälgitakse haige elulisi näitajaid ning üldseisundit, samuti haava seisundit ning eritisi dreenidest. Järsk vererõhu langus võib olla ka seesmise verejooksu sümptoom. 8. Potsentsiaalne oht tromboflebiidi tekkeks Operatiivne vahelesegamine on seotud alati ka veenide vigastusega. Moodustunud
annaabi.ee 
