Sümboolika. · Inimese kujutamine : ei pööratud tähelepanu kehavormide täpsele edasiandmisele . Pühakuid kujutati alati koos mõne vastava esemega, näiteks Peetrust võtmega. Eeldati, et vaataja tunneb sümbolite keelt. Figuurid olid ilmekad, milles väljendub kirglik tunnete avaldamine ja naiivne, kuid südamlikult siiras jutustus. · Näited: Reimsi peapiiskopi Geo rist, Chartres'i katedraali peaportaali skulptuurid, Kristus Autuni katerdaali portaali tümpanonilt. Maalikunst: · Ornamentika abstraktne ja skemaatiline, selles esinevad geomeetrilised motiivid , ümberkujundatud ja stiliseeritud taime- ja loomakujutised, mis mõjuvad väga meeldivalt. · Seinamaalid piiblistseenidega · Miniatuurmaal kasutati rohkelt ornamentikat, usulistel teemadel pildid, fantaasiaküllased, väljendusrikkad. Riietuse voldid ei sõltu keha vormidest ja muutuvad osaks ornamendist
sajandi alguse kunstis. 1506. aastast on teada, et ta kuulus Antwerpeni P�ha Luuka gildi ning oli 1520. aastal selle juhataja koos Joos van Clevega. Tema karj��ri kohta ei ole palju andmeid, ent kunstniku elulooliste faktide hulka loetakse ka tema tegevus nime all Jan de Cock. Niisuguse nimega meister t��tas Onze-Lieve-Vrouw Lof gildi teenistuses ning t�itis mitmeid sellega seotud tellimusi.1507. aastal olla talle makstud Antwerpeni katerdaali altari t��de eest, kus ta maalis ingleid ja restaureeris P�ha Vaimu kujutist, mis on hiljem h�vinud. Samuti on Cockile atribueeritud mitmeid grav��re, mida t�endab fakt, et 1511. aastal oli gild talle maksnud puul�ike tahvlite eest. Jan Wellens de Cock oli kahe nimeka kunstniku isa: Matthys Cock (1505 � 1548), kes sai tuntuks eelk�ige oma maastike poolest, ning Hieronymus Cock (1510 � 1570), kes oli produktiivne kirjastaja ja tr�kkal
annaabi.ee 
