langeb. Otsevoolukateldes (kõver 3 joonis 12-3) kus masskiirus on proportsionaalne aurutootlikkusega võib madalatel aurutootlikkustel masskiirus jääda liialt madalaks, mis võib kaasa tuua metalli purunemise ülekuumenemise tõttu. Seega tuleks otsevoolukatelde puhul vältida aurutootlikkusi alla 30 % nominaalsest. Joonis 12-3.Katla aurutootlikkuse mõju masskiirusele Kõver 4 joonis 12-3) vastab katelseadmele karakteristikale kus vee-aurusegu liikumine madalatel aurutootlikkustel on organiseeritud mitmekordse sundtsirkulatsiooni, suurtel aurutootlikkustel aga otsevoolu printsiibil. Mitmekordse sundtsirkulatsiooni tingimustes avaldub masskiirus summana, kus lõik a - vastab töökeskkonna masskiirusele mis ringleb läbi aurustusküttepindade ja lõik - masskiirusele ökonomaiseris ja ülekuumendis. Üleminekul otsevoolu reziimile on aga
langeb. Otsevoolukateldes (kõver 3 joonis 12-3) kus masskiirus on proportsionaalne aurutootlikkusega võib madalatel aurutootlikkustel masskiirus jääda liialt madalaks, mis võib kaasa tuua metalli purunemise ülekuumenemise tõttu. Seega tuleks otsevoolukatelde puhul vältida aurutootlikkusi alla 30 % nominaalsest. Joonis 12-12.Katla aurutootlikkuse mõju masskiirusele Kõver 4 joonis 12-3) vastab katelseadmele karakteristikale kus vee-aurusegu liikumine madalatel aurutootlikkustel on organiseeritud mitmekordse sundtsirkulatsiooni, suurtel aurutootlikkustel aga otsevoolu printsiibil. Mitmekordse sundtsirkulatsiooni tingimustes avaldub masskiirus summana, kus lõik a - vastab töökeskkonna masskiirusele mis ringleb läbi aurustusküttepindade ja lõik - masskiirusele ökonomaiseris ja ülekuumendis. Üleminekul otsevoolu reziimile on aga
pruunsüsi), nafta, maagaas, põlevkivi, turvas, puit ja taimsed jäätmed. Tehiskütuste hulka kuuluvad kõrgahjukoks, mootorikütused, koksi- ja generaatorgaas jt. Kaasaegsetes laevades töötavad peamasinad ja abikatlad reeglina samadel vedelkütustel, milleks põhirežiimil on tavaliselt raskekütus ning erirežiimidel diislikütus. Küttesüsteem on seega lihtsam, sest katla tööks vajalik kütus võetakse peamasinate kulupaakidest ning katelseadmele omaette kütuse põhivaru- ja kulutanke ning ümberpumpamissüsteeme ei vajata. Kui katel on ette nähtud tööks põhiliselt eelsoojendamist vajaval masuudil või raskekütusel, peab laeval olema võimalus kütta katelt ka eelsoojendamist mittevajava diislikütusega, milleks nähakse ette lisasüsteem oma pumpade, torustike ja filtritega diislikütuse kulupaagist põletiteni, millega saab külma katla üles kütta kuni põhikütuse soojendamiseks vajaliku auru saamiseni
annaabi.ee 
