Mats Traat - "Tants aurukatla ümber"
Tal
logiseb see kruvi, mis teisi kinni peab. Ta oli ka tore, elurõõmus, naljahimuline mees niipalju
kui võimalik. Kui ta ennast ilusti riidesse pani, lipsu ette sidus ja halli sametkaabu pähe pani,
oli ta nagu dzentelmen. Vahel musitseeris Roosile (64). Ta on uhke mees, kelle turi ei nõtku
kummarduma ega hääl paluma. Ta pole sugugi kitis mees, kui mängus on au, olgugi, et ise on
raskustes. Mobiliseeriti Siberisse. Tagasi tulles mõistab, et on sama aegunud ja tarbetu kui
katelgi, mille marki keegi ei tea. Tal pole enam kohustusi, tal tuleb vaid elada elamise ja enda
pärast. Ta teab, et elu koosneb unistustest ja tahetest, ning mõlemad teevad ühevõrra
õnnetuks, nõudes millegi muutumist või murdumist.
Jüri Aniluik- Matsi keskine poeg. Tal on piklik valge nägu, millelt ei või midagi kindlapiirilist
välja lugeda. Tema arust on vaemate jutt selleks, et see kõrvust mööda lasta. Tal on targem ja