Henri de Toulouse-Lautreci referaat
Septembril 1901. Aastal Malromé lossis vanemate ja nõbu Gabrieli
juuresolekul.
Kunstiline kokkuvõte
Toulouse-Lautreci loomingus toimus elu lõpuperioodil stiilimuutus. Kriiskavad värvid ja jõulised
viirutused asendusid tema maalidel tihedama ning rahulikuma värvikäsitusega. Juba enne 1900.
Aastat oli tema loomingus märgata tendentsi väiksemate pildiväljalõigete eelistusele, kujutades
seal ainult mõnd üksikut inimest ja nende iseloomu omapära, kuid nüüd ilmub piltidele
katekndite ning valgustuse kaudu teistsugune meeleolu. Võib-olla oli Toulouse-Lautrec kunstlist
küpsust saavutades hakanud ennast nägema keset 18 sajandi prantsuse maalikunsti suuri
traditsioone, millele olid omased pehmed harmoonilised värvid ja intiimne atmosfäär. Õrnad
valgusefektid ning pildielementide peen korraldus näisid valmistavat Toulouse-Lautrecile erilist
naudingut.
Pärast Toulouse-Lautreci
Vaatamata oma lühikesele eluaeale, mõjutas Toulouse-Lautrec olulisel määral järgmist