Vaimuelu mõju eesti kultuurile
suurenemisele.
1535. aastal ilmus esimene eestikeelne raamat, Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon
Wanradti ja Pühavaimu kiriku jutlustaja Johann Koelli katekismus ja selle kirjutamisele andis
tõuke just reformatsioon kuna see nõudis emakeeles jumalasõna levitamist. Kahjuks ei ole
mingit kasu eestikeelsest katekismusest kui puuduvad inimesed, kes oskaksid seda lugeda
seega tekkis vajadus anda haridust ka maarahvale, et nood oleksid võimelised mõistma
katekismusesse kirjapandud teksti.
16. sajandil olid Eestis haridusasutusteks toomkoolid ja kloostrid, kus andsid tunde ja jagasid
tarkusi mungad või toomhärrad kuna tol ajal olid vaimulikud ainsad inimesed, kes olid saanud
ülikoolihariduse mõnes Lääne- Euroopa ülkoolis või teistelt vaimulikelt, kes olid varem
kõrgtasemelise hariduse omandanud. Kuna haridust anti aga saksa keeles enamjaolt, siis oli
vähe põliseid asukaid, kes oleksid selle omandanud. Reformatsioonijärgselt ning esimeste
annaabi.ee 
