Eesti keeleteadlane Julius Mägiste
Tänu
varasemale tööle on nüüd võimalik Tartu Ülikoolis õpetada uue põlvkonna keeleteadlastele
paljusi selle ala valdkondi — foneetikat, eesti keele sõnavara päritolu, fennougristikat ning vadja
keelt (Jüri Engelbrecht, Ain-Elmar Kaasik 2012).
Tänasel päeval saab välja tuua mitmeid edukaid keeleteadlasi. Sinna nimekirja kuulub ka 20.
sajandil sündinud Julius Mägiste. Teadlase teaduspublikatsioonide temaatika, kui arvukaid
arvustusi mitte arvestada, võib kategoriseerda kuue märksõnaga: häälikulugu, vormilugu,
sõnavaraõpetus, nimeuurimine, vana kirjakeel ja murdetekstid. Üldisemalt öeldes oli Mägiste
põhiline tähelepanu elus pööratud keelteajaloole. Keeleteadlane on kirjutanud eesti vana
kirjakeelele vundamendi, mida tasub nüüd vaid arendada (Valve-Liivi Kingisepp 2000).
1.Elulugu
Julius Mägiste oli sündinud 19.12.1900 Maarja-Magdaleena kihelkonnas Kudina vallas Kassema
külas Tartumaal