Propaganda mõju Eesti riigis
Siiski nentis ta ka seda, et vaatamata tublile
arengule, on Eesti erakondadel veel palju arengumaad poliitreklaami vallas (Remmel 2009).
Järelikult näevad ka kõige poliitika suhtes tolerantsemad inimesed külgi, mis vajaksid
viimistlemist.
Ometi on ka inimesi, kes kahtlevad propaganda siiruses ning näevad selle taga pigem
valede rägastikku. "Pole mõtet võtta inimest sõnast kui ta on armunud, purjus või kandideerib
kõrgele ametikohale"(Kategoraizd 2009). Nii on öelnud Shirley MacLaine, kes annab
poliitikale ja propagandale väga üheselt mõistetava definitsiooni. Ometi jääb aga küsimus, et
kust ja miks on tekkinud propagandale niivõrd halb maik juurde. Omalt poolt annab sellele
hea vastuse Peep Ehasalu, kes väidab, et propaganda on muutunud halvaks nähtuseks, kuna
objektiivse tõe asemel pakkuvad erakonnad ja poliitikud hoopis labast võimuheitlus
vastaspoole mahategemise eesmärgil (Ehasalu 2008)