"Ajaloost õpime seda, et inimene ei õpi ajaloost" (Georg Wilhelm Friedrich Hegel) Läbi aegade oleme näinud erinevaid ajaloo kulgi. Inimeste edevus on viinud meid erinevate katastroofideni, mis on mõjunud tervele inimkonnale laostavalt. Kas inimesed on sellest õppinud? Inimkond ise ei ole end viinud selliste katastroofideni, küll aga on seda teinud riikide juhid. Näitena võiks tuua Hitleri ja Stalini. Stalinil oli mitmeid teooriad, kuidas inimesed alluksid riigile ehk tema diktatuurile. Need kes võimule ei allunud ja hakkasid vastu, hukati. Vasakpoolsete diktaatorlike reziimides NSVL-s ja Hiinas oli ühiseid jooni nagu vaba ajakirjanduse puudus, reformid, ainuparteisüsteem, ranged seadused, allasurutus, väikerahvaste välja suretamine, repressioonid.
autot. Enamus autosid töötab kas bensiini või diisli peal, mis on nafta saadused. Kui auto mootoris toimuks täielik põlemine, ei tekiks palju ohtlikke jääge, kuid seda ei juhtu peaaegu kunagi. Näiteks tekitab seesama mittetäielik põlemine kasvuhoonegaase, mis põhjustavad muutusi maakera atmosfääris ning mõjutab kliimat, muutes ilmastiku soojemaks. Ning kui kliima soojeneb, põhjustab see omakorda igikeltsa sulamist, mis asub poolustel. See omakorda viib suurte uputusteni ning katastroofideni. Nafta on kasutusel paljudel aladel, eriti keemiatööstuses ning kütusetööstuses, kuid kauaks seda jätkub. Rahvusvaheline Energiaagentuur on mõned aastad tagasi öelnud, kui tarbimine jääb samale tasemele, jätkub nafta varusid umbes 45 aastaks.Nafta on tänapäeva majandusele väga tähtis. Enamike teenuste ja kaupade hinnad sõltuvad suuresti just naftahinnast. Nafta on küll majandust arendanud tohutult ning kindlasti ka teadust, kuid mis hinnaga? Kui
Siin ei taheta, et Saksamaale tuleb järjest rohkem ja rohkem välismaalasi elama, mis on kunagi suure kaotuse pidanud vastu võtma. Saksamaa ei taha üleliigseid elanikke enda maapinnale. See fraas rõhutab just õnnetust, mis on äsja terve maailmaga toimunud ja kus on olnud palju hukkunuid. See fraas ,,Nüüd, õnnetuses just eriti" tahab hoiduda õnnetustest, et enam ei tuleks mitte kellegagi uusi õnnetusi, mis võivad viia katastroofideni. 2. kirjutamine Kodumaatunne Eestis nii minevikus, kui ka tänapäeval Rahvuslus on see, mis seob kõigil inimestel kodumaatunde ühtseks tervikuks. Kodumaatunne tähendab kodumaast hoolimist, ühtsuse hoidmist, et kõik hooliksid ja hoiaksid oma riiki ja rahvust. See kõik loob kodumaatunde, mis on kõigil eestlastel hinges. Kõige rohkem mõjutab rahvuslust eestlaste hoolivus kodumaa ja üksteise vastu. Kõik eestlased tahavad oma rahvust hoida
annaabi.ee 
