1.ÕNNETUSED, KRIISID: mida nimetatakse katastroofideks, mis võib olla nende põhjusteks Katastroof on äkiline ja erakorraline õnnetus, mille põhjustajaks võib olla nii loodus kui ka inimene ning on tavaliselt seotud suurte materiaalsete ja/või inimkaotustega seotud. Selle võib põhjustada uputus, keeristorm, tulekahju, liiklusõnnetus, keemiatehase õhkulendamine jne. mis on paanika, miks see tekib Paanika on kabuhirm ning see tekib tavaliselt ehmatuse tagajärjel. Kaob terve mõistus, käitutakse nagu segane. mida kujutab endast inimese isiklik kriis, mis võib seda põhjustada (lk 35), Inimese isiklik kriis on inimeste endi elu raske periood, seda võib põhjustada millegi puudus ja mingi asja halb seis, aga ka vanusega sotud probleemid murdeiga, keaskeakriis jne. kuidas kriisist väljuda Kriisist saab väljuda näiteks teistele oma murede rääkimisest või endale selle asja reaalsust selgeks tehes, psühholoogi või psühhiaatri abi kasutades, ka ...
kliimatingimusi vm. Maa ajaloos pole (veel) juhtunud katastroofe mille läbi oleks hävinud kogu elustik. Maa elustikul on imepärane võime katastroofidest välja tulla, taastuda; mitte küll täpselt samasugusena katastroofieelsega võrreldes, kuid sarnasena, analoogse ja homoloogsena. Muidugi mõista on Maa arengus toimunud pöördelised kliimamuutused, mandrite ränne jm. mille tagajärjel on kadunud terved suured fauna- ja floorakompleksid, kuid neid ei tuleks pidada katastroofideks, vaid Maa arengu makroetappideks. 3. Evolutsiooni tõendid Elu arengust Maal annab kõige vahetumat teavet paleontoloogia teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Paleontoloogilised leiud näitavad, et maakoore erineva vanusega kihid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi. Mida vanemad kihid, seda lihtsama ehitusega organismide jäänuseid võib nendes leida. Erineva vanusega kivististe võrdlemisel ilmneb ühtlasi, et
Põhieesmärk oleks aidata neid inimesi, kes on vaesed, mitte aga neid kes kuuluvad teatud ühiskonnagruppi nagu vanurid, põllumehed jne. Arusaam, et riik peab isikut kaitsma kapitalismi „pahede“ eest on iganenud. On selge et turu toimimine oma ideaali lähedaselt on palju veenvam, kui riigi toimimine ideaali lähedaselt. Tulumaks suurendab ebavõrdsust ja pärsib ettevõtlust. Rahanduspoliitika tendentsiks on majanduslike mõõnade muutmine katastroofideks. Põllumajanduslikud abiprogrammid moonutavad väga oluliselt vaba turgu. Sotsiaalmajad halvendavad vaeste elutingimusi ning põhjustavad seal elavate noorte sotsiaalset allakäiku. Riigi sekkumine ei suuda tavaliselt midagi eesmärgipärast korda saata, samas kui vabaturumajandus on andnud ühiskonnale hüved igal elualal. Keskne viga riigi poolsetes abivahendites on see, et riik paneb inimesi tegutsema vastuolus indiviidide enda tahtega.
annaabi.ee 
