Eksam rannikuprotsessid
sügavuseni, kus kus lainete mõju merepõhjale lakkab. Lainetus mõjutab
merepõhja 1/2 - 1/3 lainepikkusega võrdse sügavuseni. Et Läänemeres on
täheldatud kuni 100m pikkuseid laineid, võib nende mõju ulatuda 50m
sügavuseni. Rannakut nimetatakse ka veelauseks rannanõlvaks.
Ajurand ranna maapoolne osa, mida tugevaim lainetus mõjutab vaid
ajuvee tingimustes.
Pagurand rannaku rannapoolne osa, mis paguveega ajutiselt kuivaks
jääb.
Rannajoon ehk veepiir (kindel, katastritel ära määratud, seotud
reeperitega)
Randlate hüppeline areng. Põhjused ja tagajärjed.
Soe talv,ilma jääta, kõrge veetaseme tõus.
Üldiselt on hüppeliseks arenguks vaja erakordsete loodusnähtuste
kokkulangevust. Nt torm või orkaan; kõrge ajuvesi, millele eelneb üldine
kõrge mereveetase; külmumata rannikumere ja rannasetted.
2005 oli selleks soe talv, jääd polnud.
Ei oska ette ennustada.
Erinevad rannikutüübid Eesti rannajoonel sõltuvad: varasemast reljeefist ja
annaabi.ee 
