linna. Illuminaadid plaanivad seda teha antiainega. Lugu saab alguse sellega, et L. Vetra leitakse mõrvatuna, ta rinnale on põletatud sõna illuminaat, mis on autentne, mõlemalt poolt loetav. Seda kutsutakse uurima Langdon. Avastatakse, et varastatud on kanister antiainet ja, et see on peidetud kuhugile Vatikani. Vatikanis on surnud just paavst ning seal toimuvad uue paavsti valimised. Koos Vittoriaga lähevad Langdon ära hoidma katasroofi. Antiaine leidmist assisteerivad Carlo Ventresca ning Sveitsi sõjaväelane Olivetti. Kanistri leidmiseks peavad Langdon ja Vetra läbima ,,Illuminaatide teekonna" Roomas, mis ei ole kerge. Teekonda aitavad leida erinevad vihjed, mis on seotud peamiste märkide õhk, vesi, maa, tuli kaudu. Teekonna lõpp viib illuminaatide salajasse peidupaika, kus saadakse teada mõrvar. Lugu lõppeb sellega, et Ventresca paljastab, et on paavsti lihane poeg ning paneb end põlema
osutus ta päris menukaks. Raamat räägib Ameerika Riikliku Julgeolekuagentuurist (NSA), mis tegeleb koodide murdmisega. Internetis iga kiri, sõnum või fail enne aadressile saatmist muudetakse koodiks selleks, et keegi teine ei suudaks seda lahti murda ja tutvuda faili sisuga. Kõik need koodid aga läbivad NSA koodimurdmismasina, kus neid murrakse lahti ning otsitakse igasugusele kuritegevusule viitavaid dialooge, et ennetada terrorismirünnakuid ja vältida üleriikliku katasroofi. Kui Riikliku Julgeolekuagentuuri võitmatu koodimurdmismasin kohtab salapärast koodi, mida see ei suuda murda, kutsub agentuur kohale peakrüptograaf Susan Fletcheri, geniaalse ja kauni matemaatiku. See, mida naine avastab, vapustab võimukoridore. NSAd hoitakse pantvangis mitte püsside ega pommide, vaid koodi abil, mis on nii keeruline, et halvaks avaldamise korral Ühendriikide luureorganite töö.
Võib-olla on kohatu võrrelda inimest katkuga, kuid üha rohkem jääb mulje, et luuakse erinevaid seadusi ja määrusi, et kaitsta meid üksteise eest. Kuid kõige rohkem on vaja kaitsta loodust inimese eest. Homo homo sapiens- ehk siis nüüdisinimene on kui destruktiivne olend, kes liigutab end alles siis kui see on tulutoov ja kasulik. Tagajärjed- on viimane asi, millele mõeldakse. Õeldakse ju ikka, et tugevam jääb ellu, kuid milleks saagida oksa, kus istume? Katasroofi puhul on inimeste reaktsioonid seinast seina. Kes tormab appi vee-elanikele, kes on mures kraanivee puhtuse pärast. Esmane reaktsioon on tihti: mis meist saab? Samas, vett on võimalik poodidest osta, kasvõi 5 liitrit korraga. Aga kõik ülejäänud,kelle elu on suuremas ohus? Mis saab vee-elanikest? Rajame ujulad või viime eranditult kõik Mati Kaalu hoole alla, kuna oleme ise elamiskeskkonna osavalt ära solkinud?
annaabi.ee 
