Teatriajalugu. Antiik- ja keskajal
Tegelane omandab üha rohkem psühholoogilisi ja isiksuse omadusi, iseseisev indiviid. Teatri
ja kirjanduse alus. Lääne kultuuri oht kaotada side algse lättega. Psühholoogilisus väljendus
isegi selles, et erinevad etenduse osatäitjad kasutasid erinevaid murdeid. Olemuselt kujuned
ditürambist välja värssdraama. Temaatika poolest on tegemist müüdisündmustega. Eraldub
peaosaline, kes satub konflikti. Konflikt on keskne mõiste, mis on aluseks järgnevale
dramaturgiale. Kulmineerub katarsisega/puhastumisega hirmu abil.
Klassikalise kreeka tragöödia põhistruktuur:
1) Proloog – koori ilmumisele eelnev osa;
2) Parodos – lavale ilmuva koori esimene laul;
3) Episoodid – dialoogid koorilaulude vahel;
4) Stasimonid – episoode eraldavad koorilaulud;
5) Eksodos – viimane episood.
Surma ja vägivalla stseenid toimusid enamasti lava taga. Sõnumitooja tõi neist teateid. Aja,
koha ja tegevuse ühtsus. Antiik tragöödia pidas neist kinni. Hiljem tekkis selles suhtes
vabadusi
annaabi.ee 
