"katarsisedraama" - 1 õppematerjal

20. sajandi teatrivoole

„Cuchulaini surm“ (1939) Saksa eepiline teater Rajajaks Bertolt Brecht (1898 – 1956), eelkäijaks lavastaja Erwin Piscator. Brechti „võõritusteooria“ (Verfremdungseffekt) sisuks on teatriillusoooni lõhkumine erinevate tehniliste meetoditega, et sel teel takistada publikut näidendiga emotsionaalselt kaasa minemast. Ainult siis, arutleb ta, võivad vaatajad etendust ning algmaterjali hinnata objektiivselt ja mõistusega (vastandumine aristoteleslikule intriigi- ja katarsisedraama põhimõttele). Brechti näidendeid: „Ema Courage ja tema lapsed“ (1937 – 1939) „Galilei elu“ (1937 – 1938) „Hea inimene Sezuanist“ (1939 – 1942) Ameerika sotsiaalpsühholoogiline draama Algesindajaks Eugene O’Neill (1888 – 1953) „Keiser Jones“ (1920) „Elektra saatus on lein“ (triloogia, 1931) „Pikk päevatee kaob öösse“ (1956) Teisi esindajaid: Lillian Hellman (1905 – 1984), „Väikesed rebased“ (1939)